Enamik parkimisprobleeme ei ole parkimisprobleemid, vaid andmeprobleemid. Keegi ei tea täpselt, milline sõiduk saabus, millal lahkus ja kas selle peatuse eest raha laekus. Kaamerapõhine süsteem vastab neile kolmele küsimusele automaatselt ning hinnad, järelevalve ja aruandlus ehitatakse vastuste peale.
Esimene samm — sõidukit nähakse
Sissesõidu kaamera jäädvustab kaadri hetkel, mil sõiduk siseneb tsooni. Tarkvara loeb numbrimärgi ning salvestab numbri, kellaaja, kaamera ja tuvastuse kindluse. Seansi alustamiseks ei ole vaja piletit, tõkkepuud ega rakendust.
Kuna seanss algab pildist, on kirjel kohe kaasas ka tõend. Hilisema vaidluse korral saab esitada sama kaadri koos numbri ja ajaga.
Teine samm — seanss on avatud kuni lahkumiseni
Kuni sõiduk on platsil, hoiab süsteem sellele numbrile ühte avatud seanssi. Lisakaamerad ridade, väljasõitude või tänavaäärsete kohtade juures kinnitavad kohalolekut — see loeb objektidel, kus ühtainsat väravat pole.
Väljasõidukaader sulgeb seansi ja fikseerib kestuse. Kestus ja tsooni tariif annavad summa, mis arvutatakse iga kord ühtemoodi ja ilma töötajata.
- Üks avatud seanss numbri kohta, olenemata kaamerate arvust
- Tsoonid hulknurkadena — erinevad reeglid ühel platsil
- Valged nimekirjad üürnikele, töötajatele ja loaomanikele
- Iga muudatus auditijäljes koos lähtekaadriga
Kolmas samm — raha ja erandid
Maksta saab parkimise ajal või pärast lahkumist. Makstud seansid lihtsalt sulguvad. Maksmata omad muutuvad eranditeks — ületatud aeg, maksmata peatus, sõiduk keelatud kohal — ja igaühel on tõendid juba küljes, mida meeldetuletus, trahv või sissenõudmine vajab.
See ongi praktiline vahe posti otsas oleva kaamera ja parkimissüsteemi vahel. Kaamera annab pilte; süsteem annab seansse, arveid ja kaitstava kirje toimunust.